ÕIGEKIRI ehk ORTOGRAAFIA (ОРФОГРАФИЯ)

Vene keele õigekirja aluseks on võetud MORFEEM ehk SÕNA OSA. Et õigesti kirjutada, peab teadma, millistest osadest sõna koosneb, millised on seosed erinevate sõnade vahel, kuidas neid sõnu pöörata (tegusõna) ja käänata (nimisõna, omadussõna). Seepärast on vene õigekeele aluseks MORFOLOOGIA.

Kui eesti keeles võib üksik sõnaosa (morfeem) esineda ka iseseisva sõnana, siis vene keeles liituvad sõnaliited tüvele, mis reeglina iseseisvalt ei esine. Ka on eesti keeles tuletus- või lõpuliidetel (afiks) üks ja ainuke tähendus, näiteks –si, jalutasin (minevik), –de, -te kõnede, juttude, lammaste (mitmus) jne. Eesti keele afiksid on analüütilise iseloomuga.

Vene keeles aga võivad afiksid olla mitmetähenduslikud, näiteks город-у, mis väljendab ainsust ja дательный käänet, город-ам aga mitmust ja дательный käänet. Vene keele afiksid on sünteetilist laadi.

MÕLEMAD keeled kasutavad afikseid laialdaselt, väljendades nende abil oma grammatilisi kategooriaid.

 

Üks olulisemaid grammatilisi kategooriaid vene keeles on

SOOKATEGOORIA. КАТЕГОРИЯ РОДА.

Vene keeles liigitatakse nimisõna (substantiiv) grammatilise soo järgi kolme rühma. Eesti keeles sookategooria PUUDUB, kuid bioloogilist sugu on võimalik väljendada kas 1) leksikaalselt (sõnadega) või siis 2) morfoloogiliselt (sõnaosa ehk liitega):

näiteks:           1) учитель – meesõpetaja

учительница – naisõpetaja

2) певец – laulja

певица – lauljatar, lauljanna

SOO TUNNUSED VENE KEELES

I RÜHM

Meessoost sõnadслова мужского рода – м.р. (algvorm мужской род)

–          sõnalõpp tugev kaashäälik – ДОМ, КЛАСС, НОЖ, СТОЛ

–          sõnalõpp –й (ий) КРАЙ, ЧАЙ, ТРАМВАЙ, МУЗЕЙ, САНАТОРИЙ, ГЕНИЙ

–          pehmendusmärgiga lõpp (pehme kaashäälik) –ь – ЛАГЕРЬ, СЛОВАРЬ, ПОРТФЕЛЬ, КОНЬ

 

 

II RÜHM

NAISSOOST sõnad – слова женского рода – ж.р (algvorm женский род)

–          sõnalõpp –aВЕСНА, СЕСТРА, ШКОЛА, ПОГОДА

–          sõnalõpp –я (ия) ЗЕМЛЯ, ТЁТЯ, ЛИЛИЯ, АРМИЯ

–          pehmendusmärgiga lõpp (pehme kaashäälik) -ь – МЫШЬ, ТЕТРАДЬ, НОЧЬ, КРОВАТЬ

 

III RÜHM

KESKKOOST sõnad – слова среднего рода с.р. (algvorm средний род)

–          sõnalõpp –o ОКНО, ПИСЬМО, ЗЕРКАЛО, КРЕСЛО

–          sõnalõpp –e – МОРЕ, ПЛАТЬЕ, СОЛНЦЕ, ЗАДАНИЕ

 

NB! MÕNINGAD ERANDID!

  1. Sõnalõpp –мя – ЗНАМЯ, ПЛАМЯ, ИМЯ, ВРЕМЯ, БРЕМЯ

NÄITAB NIMISÕNAL ALATI KESKKSUGU!

моё имя – minu nimi, летнее время – suveaeg, школьное знамя – kooli lipp, маленькое пламя – väike leek, индейское племя – indiaani hõim, suguharu, лысое темя – kiilakas, paljas pealagi, тяжёлое бремя – raske koorem, льное семя, льносемя – linaseeme, коровье вымя – lehma udar

2. Sõnad, mille sooline kuuluvus avaldub ühildumises omadussõnaga (avaldub kontekstis andes sõnale sageli mingi emotsionaalse hinnangu (tihti negatiivse)), kuna võivad tähistada nii mees- kui naissoost tegijat:

unimüts – соня

kisakõri рёва

viripill – плакса

sant – калека

mõrvar – убийца

siidikäsi – белоручка

riiukukk – задира

käpard – растяпа

õgard – обжора

tuupija – зубрила

jne

2. a) ei kanna negatiivset värvingut:

vaeslaps – сирота

kogeleja/kokutaja – заика

tarkpea – умница

kohtunik – судья

kolleeg – коллега

 

3. Sõnad, mis lõpevad –a tähega (naissoo tunnus), kuid bioloogiliselt näitavad meessoost isikut, meeste nime või nime lühi-hellitusvormi

юноша noormees                          дедушка vanaisa

папа isa                                          дядя onu

мужчина meesterahvas

Никита nimi Nikita             Илья Ilja

Саша – lühivorm Aleksandrist                      Коля lühivorm Nikolaist

Миша Mihhail        Серёжа Sergei        Женя Jevgeni

Валя Valentin

Kusjuures nimed Саша, Женя, Валя võivad esineda ka naisenimena, kuid siis on nende lähtevormiks vastavalt Александра, Евгения, Валентина.

4.Muutumatute sõnade sooline tähendus:

А) ISIKUD ja LOOMAD:

meessugu naissugu
маэстро maestro мисс miss
буржуа kodanlus леди leedi
денди – moenarr, keigar фрау proua
динго dingo мадемуазель preili
колибри koolibri мадам – vanem daam, abielunaine
кенгуру känguru  
какаду kakaduu  
пони poni    
шимпанзе šimpans    

 

Nende sõnade sooline kuuluvus saab selgeks nimisõnaga ühildumisel või öeldise koordinatsioonis alusega:

  •  В зоопарк привезли маленького кенгуру. – Loomaaeda toodi väike kängurupoiss.
  •  Папа купил мне маленькую пони. – Isa ostis mulle väikese isase poni.

 

B) Kui muutumatud sõnad ei tähista isikuid ega loomi, on nad reeglipäraselt KESKKSOOST:

сладкое какао – magus kakao

непонятное алиби – arusaamatu alibi

Русское радио – Vene raadio

чёрное кофе – must kohv

интересное меню – huvitav menüü

жёлтое такси – kollane takso

весёлое жюри – lõbus žürii

скучное интервью – igav intervjuu

 

C) Sõnad, mis saavad oma soo assotsiatiivse seose põhjal mõistega:

MEESSOOST:

  •  коми, урду, хинди (язык – keel)
  •  Капри, Санторини, Бали (остров – saar)
  • Сан-Франциско, Токио (город – linn)

NAISSOOST:

  • Миссисипи, По (река – jõgi)
  • Таймс, Дейли Телеграф (газета – ajaleht)

 

D) LÜHENDID e abreviatuurid, kus soolise kuuluvuse määrab põhisõna

  •  ООН – Организация Объединённых Наций – ж.р (Ühinenud Rahvaste organisatsioon – naissoost)
  •  ГЕС – гидро-электро-станция – ж.р (hüdro-elektrijaam – naissoost)