IMG_2348

 

 

Üks 19. saj ulatuslikumaid ja ägedamaid lahinguid leidis aset Borodino külakese juures 7. sept 1812. Üle 15 tunni järjest pidasid siin tasavägist võitlust Napoleoni Suure armee ja feld- marssal Mihhail Ku- tuzovi juhitud Vene väeosad. Surma sai 40 000 vene ja 30 000 prantsuse sõ­durit. Napoleon ni­metas seda „kõige jubedamaks lahin­guks” kõigist, mida ta on pidanud, kuid kuulutas tulemuse oma võiduks, sest venelased olid sun­nitud taganema Moskvasse. Hilisemad sündmused aga näitasid, et võitjaiks jäid siis­ki venelased. Prantsuse armee püsis venelastel kannul, kuid Moskvasse jõudnud, avastas, et nii linn kui Kreml on inimtühi. Peatselt aga hakkasid siin-seal süttima majad ning üksiktule- kahjudest sai alguse ulatuslik ja laastav tulemöll . Sattunud silmitsi tõsiasjaga, et neil tuleb ehk veeta karm Vene talv lageda taeva all, otsustasid prantslased lõ­puks linnast taganeda.

Kuulus lahingutanner hõlmab umbes 100 km2, kuid kõige enam huvi pak­kuvad vaatekohad on hõlpsasti ligipääsetavad. Muuseumis 1 km kaugusel Borodino külast tutvustab ekpositsioon lahingu käi­ku mudelite ja valgus- seadmega kaardi abil. Lahingualal on kokku ligi 30 monumenti. Võit­luses sai surmavalt haa­vata kuulus Vene kind­ral vürst Pjotr Bag- ration; ta on mae­tud Borodinos lan­genute mälestuseks püstatud monumen­di juurde. Muuseumi lähedal asub ka võõrastemaja, kus pea­tus kirjanik Lev Tolstoi: ta uuris siin lahingu käiku ning taaselus- tas selle värvikalt oma suurro­maanis „Sõda ja rahu”.IMG_1250

Väike ampiirstiilis Spasski (Lunastaja) kirik oli esimene mälestusmärk, mis ehitati lahin- gutandrile juba 1822. a. Lahingu kulgu aga saab oma silmaga jälgida taas mängituna iga aasta 7.septembril.