Tuleb sõita vaid tund aega mööda põhjarannikul kulgevat Primorskoje maanteed, et jõuda järvede, männimetsade ja liivarandade keskele. Roheliseks värvitud suvilate ja sanatooriumide vahel asub Repino, armastatud suvituskoht, mis sai nime ühe suurima Vene maalikunstniku Ilja Repini järgi, kes elas siin üle 30 aasta, kuni oma surmani 86. eluaastal 1930. Tema järsu kaldega klaaskatuse ja hulknurksete akendega ebatavaline datsa, mis sai II maailmasõjas kannatada, restaureeriti ja nüüd on seal muuseum.

Repin pani majale Rooma koldejumalate penaatide auks nime Penatõ ja kujundas selle oma vajaduste järgi, lisades näiteks alumisele korrusele klaasseintega veranda, mida sai kasutada talveateljeena. Teise korruse ateljees on välja pandud kunstniku pintslid ja mitmed tema tööd, kaasa arvatud lõpetamata Puškini portree ja viimane autoportree.

Ka söögituba kaunistavad kunstniku enda tööd, mille seas on portreed laulja Fjodor Šaljapinist ja kirjanik Maksim Gorkist, kes paljude teiste seas Repinit külastasid. Kuna teenijaid ei olnud, võimaldas pöörlev laud külalistel endale toitu ette tõsta ja kasutatud nõud ära panna. Igaühel, kes selle reegli vastu eksis, tuli endale nurgas seisvast kõnetoolist improviseeritud kaitsekõne pidada. Aias on puude vahele peidetud kaks puuonnikest ja ühe künka otsas märgib lihtne rist Repini hauda.