Sankt-Peterburg (vene Санкт-Петербург) on üks kahest Venemaa keskalluvusega linnast.

Peterburi on üks Euroopa nooremaid suurlinnu. Aastal 2003 tähistas ta oma 300. sünnipäeva. Sellest 300 aastast üle 200 aasta oli Peterburi Venemaa Keisririigi pealinn. Esimest korda kuulutati Peterburi Venemaa pealinnaks 1712. aastal.

Peterburi asub Neeva suudmes Soome lahe idasopis. Linna kaugus Eesti pealinnast Tallinnast on ametliku kodulehe andmete põhjal maanteed mööda 330 km, meritsi 350 km ja linnulennul 310 km.

Linna asutamine

Linna asutas Vene tsaar Peeter I 27. mail (vkj. 16. mail) 1703 pärast Ingeri vallutamist Rootsilt Põhjasõjas.

Üldlevinud legendi kohaselt olevat Peeter I sel päeval läinud koos saatjatega Jänesesaarele, võtnud kätte labida, lõiganud välja kaks rida mättaid, paigutanud need ristikujuliselt saare keskele ning andnud käsu ehitustööde alustamiseks.

Et linna ehitamine algas sõja ajal, siis esimene ehitis oli muldkindlus, praegune Peeter-Pauli kindlus. See rajati Zajatšji saarele (eesti Jänesesaarele) Neeva parema kalda lähedale mõne kilomeetri kaugusele merest. Kindlus ehitati algselt mullast ja puidust, kuid juba 1706. aastal asuti ehitama kivikindlust. Ehitustööde juhatajaks oli Peeter I lähedane kaaskondlane Aleksandr Menšikov, kes määrati ka Ingerimaa kubermangu (alates 1710. aastast Peterburi kubermang) kindralkuberneriks.

Kuna Peterburi rajati suhteliselt soisele alale, siis soo kuivendati suure hulga kraavide abil, nii et Peterburi on nimetatud ka Põhjamaade Veneetsiaks. Pinnast kergitati: tükk aega pidi igaüks, kes Peterburi saabub, kaasa võtma kive või palke. Peaaegu kogu töö tegid talupojad ja Rootsi sõjavangid. Ühe hinnangu järgi suri ehitusel 40 000 inimest.

Peeter I kavatses uue pealinna südameks teha Vassili saare (Neeva delta suurim), kuid saarele oli raske ligi pääseda. Linna keskmeks kujunes hoopis Admiraliteedihoone ümbrus. Admiraliteet oli laevaehitustehas, mida Peeter-Pauli kindluselähedale ehitama hakati.

1703/1704. aasta talvel alustati ka Peterburi läänekülje merepoolsete kaitserajatiste ehitamist Kotlini saarel, millest hiljem arenes Kroonlinna kindlus.

Esimene inimene, kes Peterburi maja ehitas, oli Balti sõjalaevastiku ülem Cornelius Cruys.

 

 

Sillad

Sildade arvult on Peterburi maailma linnade seas esikohal. Arvatakse, et koos eeslinnades paiknevatega, on Peterburis umbes 620 silda. Neist 218 on jalakäijate omad. Linna piiridesse jääb 342 silda. 22 silda on avatavad laevaliikluse jaoks st ülestõstetava keskosaga.

Esimene sild üle Neeva ehitati 1850. aastal.

Üle Neeva peasängi viib üheksa silda. Aastast 1965 kuni 2004 oli linna pikimaks sillaks Aleksander Nevski sild (ilma kaldarajatisteta on pikkus 629 meetrit, koos nendega 905,7 meetrit. Silla laius on 35 m). Enne seda oli pikimaks sillaks 582-meetrine Kolmainu sild.

Aastast 2004 on linna pikimaks sillaks Bolšoi Obuhhovski sild (üldpikkus 2824 meetrit, ilma kaldrajatisteta 382 meetrit).

Kõige laiem on üle Moika viiv Sinine sild (ligi 100 meetrit lai).

 

 

 

 

 

 

Allikas: Vikipeedia