Russia-Suzdal-St_Euthymius_Monastry-Transfiguration_Cathedral-Belfry

 

 

 

 

Suzdali linnake (220 km Moskvast kirdesse)  Kamenka jõe kaldail on üks paremini säilinud Kuldse Ringi linnu. 17. ja 18. saj kohalike kaupmeeste annetuste eest ehitatud, valgeks krohvitud seintega kirikud; täna­vad, mida palistavad madalad, meisterlikult nikerdatud aknapiirlaudade ja uksepiitadega puitmajad – kõik see teeb sellest linnast vaatamisväärsuse selle kandi turismiobjektide seas.

Esimest korda mainitakse Suzdali ürikutes 1024. a. Üsna pea laskis tollane Vladimiri ja Suzdali valdjas, tulevane Moskva asutaja Juri Dolgoruki siinse jõe kaldale rajada kõrge valli, mille otsa ehitati puidust kreml ehk kindluslinnak. Täna­päeval on Kremli keskuseks Ju­malaema Sündimise (Roždest­venski) katedraal, mille kohal kõrguvad sinised kuplid. Kated­raal rajati 15. saj, enamik selle koostisosi pärineb 16. saj (1528— 1530 hakati seda pärast kokku­varisemist üles ehitama). Kiriku lõuna- ja läänevärav on sepista­tud kullatud vasest ning pealis­pinnale on graveeritud piibliai­nelised stseenid. Siseruumide seintel on säilinud fragmente 13- ja 15. saj freskodest.

kreml1

Katedraali kõrval seisab endi­ne peapiiskopi palee, kus nüüd asub Suzdali muuseum. Selle valduses olevad ikoonid ja kesk­aja kunstiteosed on välja pan­dud peasaalis – majesteetlikus Risti Kambris: see saal on üks suuremaid ruume Vene keskaeg­setest hoonetest, mille võlvi toe­tab vaid üks sammas. Kremlist kirde pool, Suzdali peatänaval paistab silma pikk võlvkäiguga hoone, ehitatud a. 1806-1811. Siin elasid vanasti kaupmehed.

Suzdali linnas on veel viis tähtsat kultusasutust, sealhulgas Lunastaja ja Püha Jefimi (Spa- so-Jefimijevski) kloos­ter. Kunagi oli see piirkonna suuremaid kloostreid, kelle heaks töötas üle 10000 päris­orja. Hooned (sh 3 kiri­kut) seisavad Suzdali põhjaosas kõrgendikul, kust avaneb vaade ko­gu linnale, kindlustatud müürid on peaaegu 6 m paksused. Endistes mungakongides asuvad täna Kunsti ja Käsitöö muuseumi ruumid, mil­le valduses on kollekt­sioon ikoone ja ehteid.

Eelmisest kloostrist lõuna pool seisab Alek­sandri nunnaklooster. See rajati 1240. a, kuid hooned põlesid maha ning ehitati uuesti üles 17. saj. Kristuse Taevasse mineku katedraal kloostri territooriumil ehitati just sel perioo­dil Peeter Suure ema, Natalja Narõškina annetusest.  Selle vastas, üle jõe kõrgub aasade kohal Kaitsja Jumala­ema nunnaklooster. Juba 14. asutatud kloostri hooned said valmis Vassili III valitsemisajal 1510-1514. a. Siinse endise pal­verändurite puhkepaiga ruume.s asub nüüd üleöö-hotell.

Linna edelaserval asub Suz­dali Puitarhitektuuri muuseun Vabaõhumuuseumi territooriu­mil võib tutvuda Venemaa igasi kandist toodud puitehitistega. Erilist huvi pakub 1756. a ehita­tud Issanda Muutmise kirik. Kogu kirik, sealhulgas puitplaatidega kaetud kuplid on ehitatm ilma ühegi metallnaelata.