vladimirrrr

Esialgse linnaku rajas Kiievi vüst Vladimir I aastal 990; 1108. a hakkas Vladimir Monomahh asu­lat ehitama. 1157. a tõi Juri poeg ja pärija Andrei Bogoljubski oma hoovi üle siia ning tegi linnast uue, Vladimir-Suzdali vürstkonna pealinna. Linna arengu tipp­aeg oli 12-13- saj algupoolel; ka suurem osa arhitektuurimälestis­test pärineb tollest ajast. Nagu Suzdal, nii jäi ka Vladimir poliiti­liselt osatähtsuselt ajapikku kaubanduslinna rolli. Tänapäeva Vladimir näeb üldjoontes välja nagu iga teine omaaegse NSV Liidu tööstuslinn; kuid õnnekom­bel jäävad keemiatehased ja reh- vivabrikud maalilisest vanalin­nast kaugemale.

Moskvapoolselt maanteelt si­senetakse linna ikka veel kauni Kuldvärava kaudu. Värav ehitati 1164. a ning see täidab topeltfunktsiooni nii trium­fikaare- kui ka kaitserajatisena. Võlvkaare kohale paigutatud ikoonid lasid kom­munistidest võimu­esindajad üle krohvi­da ning need on alles hiljuti taastatud. Väravavõlvi kohal paik­neb väike muuseu­miks muudetud kiri­kuhoone, siin saab tutvuda ekpositsioo- niga, mis peegeldab linna osa sõja-ajaloos.

Kõndinud pisut maad mööda peatänavat ning jätnud seljataha 19- saj kaubaread kaarkäigus, kus nüüdisajal paiknevad väike­sed poekesed, jõuame Jumala­ema Uinumise katedraali juur­de – see on Vladimiri kuulsaim arhitektuurimälestis. Kirik on ehitatud Kljazma jõe kõrgele kal­dale 1158-1160. a. Kunagi kau­nistas selle kupleid (leht) kuld- ja hõbe, fassaade dekoreeris rik­kalik kiviraidurite töö, interjööriskividega ikoonide raamistud kui ka imekaunid freskod; põran­daid katsid vaskplaadid ja ma- joolikakaunistused ning isegi altariesine oli hõbedast ja kullast.

Ehitus- ja käsitöömeistrid tu­lid siia Venemaa igast nurgast, ka Poolast ja isegi Püha Rooma keisririigist, et anda oma panus tol ajal Venemaa kõrgeima usu hoone kaunistamisse. Paljude Vene vürstide, seal­hulgas Dmitri Donskoi  ja Aleksandr Nevski  kroonimine toimus just selles kirikus.vladimir

Katedraal sai tu­gevasti kannatada 1185. a tulekahjus ning hoone taastami­se käigus seda laien­dati ning lisati neli kuplit. Kui Ivan UI otsustas ehitada Moskva Kremlisse Uspenski katedraali , andis ta arhitekt Aristoteles Fio- ravantile korralduse võtta ees­kujuks Vladimiri samanimeline ehitis.

Katedraalis rippus varem kuulus Vladimiri Jumalaema ikoon, nüüdisajal asub see aga hoiul Tretjakovi Galeriis. Kuid mõned kuulsad tööd on säilinud ka kohapeal – näiteks lääneseinal, kooriruumi galerii all saab ikka veel näha Rubljovi ja Daniil Tšornõi loo­dud freskosid.

Siit pisut maad edasi seisab Püha Dmitri katedraal, mille la­si ehitada 1194-1197. a vürst Vsevolod III. Valgest paekivist, ühe kupliga hoone välisseinu katab enam kui tuhat greifide (kotka peaga tiivuliste lõvide), kentauride, tagajalgadele tõus­nud lõvide ja fantastiliste lindu­de madalreljeefkujutist. Seinale on raiutud ka vürst Vsevolodi ja tema pere portreed. Ühe lõuna­seina akna kohal paikneb Alek­sander Suure raidkujutis, mis näitab vürstliku võimu sümbo­liks valitud antiikaja kangelast taevasse tõusmas.