Kuna eesti ja vene keel kuuluvad erinevatesse keelerühmadesse, siis sarnaseid sõnu, mis kuuluksid mõlema keele baassõnavara hulka, meil mõtet otsida ei ole.

Eestlased kuuluvad soome-ugri rahvaste perre ning meie lähimad läänemeresoome keeled on vadja ja liivi. Eesti keelt räägib maailmas umbes 1,1 miljonit inimest, neist enamus elab Eestis. Võrdlevgrammatiliste uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas üks kõige suurema keerukusega keeli.

Vene keel kuulub slaavi keelte perre, mis põlvneb indo-euroopa aluskeelest. Slaavi keeled seisavad lähedal balti keeltele ning jagunevad kolme rühma: 1) idaslaavi keeled, 2) lääneslaavi keeled, 3) lõunaslaavi keeled. Muistsetest idaslaavi hõimude murretest on kujunenud vene, ukraina ja valgevene keel. Slaavi keeli kõneleb emakeelena ligikaudu 290 miljonit inimest maailmas.

Vanaslaavi ürikud on kirjutatud kasutades kaht väga vana tähestikku. Neist iidsem on glagoolitsa, mis oma väga keerulise kirjapildi tõttu hakkas hääbuma juba 11.-12. sajandil ning 17. sajandiks oli praktiliselt kadunud. Tuntuim kirjaviis on kirillitsa, mis on nime saanud bulgaarlasest munga Kyrillose järgi.

Vene kiri on slaavi kirillitsa ja 17.-18. sajandi Moskva käsikirja koosmõju. Esimene raamat sellises kirjas ilmus 1708. aastal.